EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.5.2017
COM(2017) 527 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse Ühendkuningriigi 2017. aasta riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Ühendkuningriigi 2017. aasta lähenemisprogrammi kohta
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse Ühendkuningriigi 2017. aasta riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Ühendkuningriigi 2017. aasta lähenemisprogrammi kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust 2 ,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone 3 ,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,
võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,
võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
(1)16. novembril 2016 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, 4 mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2017) algust. Euroopa Ülemkogu kiitis 9.–10. märtsil 2017 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. 16. novembril 2016 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, 5 milles ei nimetatud Ühendkuningriiki ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.
(2)2017. aasta aruanne Ühendkuningriigi kohta 6 avaldati 22. veebruaril 2017. Selles hinnati Ühendkuningriigi edusamme nõukogu poolt 12. juulil 2016 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel ning varasematel aastatel esitatud soovituste järelmeetmeid.
(3)21. aprillil 2017 esitas Ühendkuningriik oma 2017. aasta riikliku reformikava ja 27. aprillil 2017 esitas ta oma 2017. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.
(4)Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 2014.–2020. aastal rahastatavates riiklikes programmides. Nagu on nähtud ette kõnealuseid fonde reguleeriva õigusaktiga, 7 võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et see vaataks läbi oma asjaomased Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavad programmid ja muudaks neid, kui see on vajalik riigipõhiste soovituste rakendamise toetamiseks. Komisjon on esitanud täiendavad suunised selle sätte rakendamiseks 8 .
(5)Ühendkuningriigi suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. Kui Ühendkuningriik korrigeerib 2016.–2017. aastal püsivalt oma ülemäärase eelarvepuudujäägi, hakatakse tema suhtes alates 2017.–2018. aastast kohaldama stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda. Kooskõlas nõukogu 19. juuni 2015. aasta soovitusega loodab valitsus oma 2017. aasta lähenemisprogrammis kõrvaldada ülemäärase eelarvepuudujäägi (valitsemissektori eelarvepuudujäägiga 2,7 % SKPst) eelarveaastaks 2016–2017. Eeldatakse, et eelarveaastal 2017–2018 kasvab valitsemissektori eelarvepuudujääk 2,8 %-le SKPst ja eelarveaastal 2018–2019 langeb 1,9 %-le SKPst. Lähenemisprogramm ei sisalda keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Vastavalt lähenemisprogrammile eeldatakse, et valitsemissektori koguvõla ja SKP suhe stabiliseerub eelarveaastast 2016–2017 eelarveaastani 2018–2019 umbes 87,5 % tasemel ning eelarveaastal 2020–2021 langeb 84,8 % tasemele SKPst. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on soodne. Ehkki kavandatud puudujäägieesmärgi toetamiseks vajalikke meetmeid on piisavalt kirjeldatud, ohustavad makromajanduslike väljavaadete langusriskid puudujäägi kavandatud vähendamist.
(6)19. juunil 2015 soovitas nõukogu Ühendkuningriigil kõrvaldada ülemäärane puudujääk eelarveaastaks 2016–2017 ja saavutada eelarveaastal 2017–2018, pärast ülemäärase puudujäägi kõrvaldamist, eelarve kohandus keskpika perioodi minimaalse eelarve-eesmärgi suunas mahus 0,6 % SKPst. Tuginedes komisjoni 2017. aasta kevadprognoosile, prognoositakse, et valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk on jõudnud 2016.–2017. eelarveaastal 2,7 %-ni SKPst, mis on kooskõlas nõukogu soovitatud eesmärgiga. 2017.–2018. aastal oht kalduda mõningal määral kõrvale ennetava osa nõuetest.
(7)Võttes arvesse Ühendkuningriigi eelarveolukorda ja eelkõige riigi võlataset, eeldatakse, et ta liigub asjakohasele keskpika perioodi eelarve-eesmärgile veelgi lähemale. Stabiilsuse ja kasvu pakti raames kokku lepitud eelarvekohanduste maatriksi kohaselt tähendab selline kohandus, et valitsemissektori esmaste netokulude 9 nominaalne kasvumäär ei tohi ületada 1,8 %. See vastaks struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst aastas. Kui poliitikat ei muudeta, on oht sellest nõudest eelarveaastaid 2017–2018 ja 2018–2019 koos vaadelduna mõnevõrra kõrvale kalduda. Samal ajal prognoositakse esmapilgul, et Ühendkuningriik ei täida eelarveaastal 2017–2018 üleminekuaja võlareeglit, kuid eelarveaastal 2018–2019 täidab. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et Ühendkuningriik peab olema valmis võtma alates 2017.–2018. eelarveaastast stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmiseks täiendavaid meetmeid. Kuid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1466/97 tuleks eelarvekavade ja -tulemuste hindamisel arvesse võtta liikmesriigi eelarvetasakaalu tsükliliste tingimuste valguses. Nagu on märgitud koos käesolevate riigipõhiste soovitustega avaldatud komisjoni teatises, tuleb edaspidisel hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtta sellise eelarvepoliitika seisundi saavutamist, mis aitab kaasa nii käimasoleva majanduse elavnemise tugevdamisele kui ka Ühendkuningriigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele. Sellega seoses kavatseb komisjon kasutada kohaldatavat kaalutlusruumi, pidades silmas Ühendkuningriigi tsüklilist olukorda.
(8)Erainvesteeringud on olnud järjekindlalt allpool ELi keskmist ja avaliku sektori investeeringud veidi allpool. Tootlikkus on märkimisväärselt allpool G7 keskmist ja see on jäänud alates 2008. aastast muutumatuks. Valitsus paneb suurt poliitilist rõhku investeeringute suurendamisele, et suurendada tootlikkuse kasvu. Eelkõige on Ühendkuningriigil vaja kõrvaldada olulised puudused taristuvõrgustike suutlikkuses ja kvaliteedis. Võttes arvesse kiiresti kasvavat nõudlust, on maanteed on väga ülekoormatud ja raudteede läbilaskevõime kohati järjest kehvem. Samuti kasvab vajadus täiendavate investeeringute järele energia tootmisvõimsuse ja varustuskindluse suurendamisse. Riiklikus taristukavas on sätestatud kõrgelennuline plaan parandada Ühendkuningriigi majanduslikku taristut ja 2016. aastal tehti hulk otsuseid investeerida suurtesse transpordi- ja energeetikaprojektidesse. Siiski püsib kahtlus piisavate era- ja avaliku sektori investeeringute tagamise võimalikkuses taristu puudujääkide aegsaks ja kulutõhusaks kõrvaldamiseks. Ühendkuningriigi oluliseks probleemiks on eluasemepakkumise suurendamine. Krooniline eluasemenappus aitab kaasa eluaseme hinnatõusule ja toob kaasa majandus- ja sotsiaalkulude märkimisväärse kasvu, eriti majanduskasvu keskuste ümbruses. Reformitud planeerimissüsteem ja täiendatud eluasemepoliitika aitavad veidi paremini kaasa eluasemeehituse suurendamisele. Sellegipoolest on eluasemepakkumise valdkonnas endiselt rida piiranguid, sh maaturu ja elamuehituse range ja keeruline reguleerimine, ning uute eluasemete pakkumine ei käi ikka veel sammu nõudluse kasvuga.
(9)Tööturu üldnäitajad on jätkuvalt positiivsed, pikaajaline ja noorte töötus on üldiselt madalad. Kuid mitteaktiivsuse, osalise tööajaga ja madalapalgalise tööhõive tase vajab vähendamist. Seoses tootlikkuse nõrga kasvuga jääb sissetulekute kasv tagasihoidlikuks. Püsivad probleemid oskuste pakkumise, ärakasutamise ja arendamisega. On toimunud märgatavaid muutusi poliitikas, mis keskenduvad tehnikahariduse ja õpipoisiõppe reformide kaudu oskustele ja nende arendamisele. Kvaliteetne õpipoisiõppe peab keskenduma nii kvalifikatsiooni tasemele kui ka selle teemavaldkonnale. Muud strateegilise tähtsusega ja rahastatavad oskuste suurendamise viisid, (eriti üle 25aastastele suunatud) laiendavad riigile, ärivaldkonnale ning karjääriarendusest huvitatud üksikisikutele kättesaadavat oskustevalikut. Probleeme on ka seoses lastehoiu ja sotsiaalhoolduse pakkumisega, mis suurendavad naiste osaajatöö osatähtsust. Lastehoiu reformimine on olnud seni pidev, kuid aeglane. Hüppeline muutus on tõenäoline, kui kahe järgmise aasta jooksul rakendatakse täiel määral mõningaid algatusi. Alla kolme aasta vanuste laste osalus ametlikus lastehoius on suhteliselt väike. Ehkki hiljutised meetmed on mõningal määral parandanud 3- ja 4aastaste laste hoiu kättesaadavust ja taskukohasust, ei aita need lahendada alla kolme aasta vanuste laste hoiu probleemi. Varem väljakuulutatud reformide ja kärbete tulemusena, eelkõige töökohapoolse toetuse valdkonnas, võivad sotsiaalpoliitilised tulemused, sh laste vaesus, sattuda keskpikas perspektiivis surve alla, eriti suurema inflatsiooni tingimustes. Muret tekitab töötavates leibkondades vaesuses elavate laste arv.
(10)Komisjon on Euroopa poolaasta raames Ühendkuningriigi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2017. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Ühendkuningriigile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Arvesse on võetud nende asjakohasust Ühendkuningriigi eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast ning vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panus ja tugevdada nii ELi üldist majandusjuhtimist.
(11)Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus 10 selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,
SOOVITAB Ühendkuningriigil võtta 2017. ja 2018. aastal järgmisi meetmeid.
1.Ajada eelarvepoliitikat kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa nõuetega, mis tähendab olulist eelarvekohandust 2018. aastal. Poliitikameetmete rakendamisel tuleb püüda saavutada selline eelarvepoliitika seisund, mis aitab kaasa nii käimasolevale majanduse elavnemisele kui ka Ühendkuningriigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele.
2.Võtta uusi meetmeid, et suurendada eluasemepakkumist muu hulgas planeerimisnõuete ja nende rakendamise reformimise kaudu.
3.Kõrvaldada oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemid ja tagada oskuste arendamine, muu hulgas parandades õpipoisiõppe kvaliteeti ning tagades muid jätkuhariduse programmist rahastatava arendamise võimalusi.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja