Eelotsusemenetlus – soovitused liikmesriikide kohtutele

PÕHIPUNKTID

Tuleb märkida, et Euroopa Liidu Kohus koosneb Euroopa Kohtust ja Üldkohtust. Nende eesmärk on tagada ELi õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine.

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja muutmine

Määruse (EL, Euratom) 2024/2019 muutmisega kohandatakse protokolli nr 3 ja selle eesmärk on vähendada Euroopa Kohtu suurt töökoormust eelotsuste valdkonnas. Sellega antakse alates 1. oktoobrist 2024 Euroopa Kohtu pädevus üle Üldkohtule teha eelotsuseid kuues selgelt määratletud ja eraldiseisvas valdkonnas:

• ühine käibemaksusüsteem;
• aktsiisid;
• liidu tolliseadustik;
• kaupade tariifne klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri alusel;
• hüvitis ja abi reisijatele, kelle transporditeenus hilineb või tühistatakse või kes jäetakse lennureisist maha;
• kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem.

Eelotsusmenetluse tähtsus

Menetlust peetakse vajalikuks, kui liikmesriigi kohtus tõstatatakse uus tõlgendusküsimus, mis on liidu õiguse ühetaolise kohaldamise seisukohast üldise tähtsusega, või kui olemasolev kohtupraktika ei näi andvat vajalikke juhiseid, mida saaks kohaldada uues õiguslikus olukorras.

Soovituste struktuur

Ühte soovituste kogumit kohaldatakse kõikidele eelotsusetaotlustele ja teist kogumit kohaldatakse eelkõige kiirendatud menetluste² või kiirmenetluste³ suhtes.

Kes esitab eelotsusetaotluse?

Kohtuasja lagendava liikmesriigi kohus on ainupädev otsustama nii eelotsusetaotluse vajalikkuse kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasuse üle.

Taotlust esitavad kohtud peavad vastama sealhulgas järgmistele tingimustele:

• nad peavad olema moodustatud seaduse alusel ja olema alalised;
• neil on kohustuslik kohtualluvus;
• nad kohaldavad õigusnorme, ja
• nad on sõltumatud.

Ese ja ulatus

• Taotlus peab puudutama ELi õiguse tõlgendamist või kehtivust. See ei tohi puudutada siseriikliku õiguse tõlgendamist ega põhikohtuasja raames tõstatatud faktiküsimusi.
• Euroopa Kohus otsustab, kas taotlus kuulub ainult ühte või mitmesse eespool loetletud kuuest konkreetsest valdkonnast, ja otsustab, kas taotlus tuleb edastada Üldkohtule.
• Euroopa Kohus ja Üldkohus võivad teha otsuse üksnes juhul, kui liidu õigus on põhikohtuasjas kohaldatav.
• Euroopa Kohus ja Üldkohus ise ei kohalda liidu õigust eelotsusetaotluse esitanud kohtu algatatud vaidlusele, kuna nende ülesanne on aidata seda lahendada. Liikmesriigi kohtu ülesanne on teha järeldusi Euroopa Kohtu või Üldkohtu otsusest.
• Eelotsused on siduvad nii eelotsusetaotluse esitanud kohtule kui ka kõigile liikmesriikide kohtutele.
• Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Keskpanka teavitatakse kõigist eelotsusetaotlustest, et nad saaksid hinnata, kas neil on selles küsimuses eriline huvi, ja otsustada, kas nad soovivad kasutada oma õigust esitada seisukohti või kirjalikke märkusi.

Eelotsusetaotluse ja riigisisese menetluse vastastikune mõju

• Liikmesriigi kohus võib taotluse esitada kohe, kui ta leiab, et kohtuotsuse tegemiseks on vajalik eelotsusetaotlus, ning kui ta on võimeline piisavalt täpselt määratlema kohtuasja õigusliku ja faktilise raamistiku ning lahendamist vajavad õigusküsimused.
• Siseriiklik menetlus tuleb peatada, kuni Euroopa Kohtu või Üldkohtu otsuse tegemiseni.
• Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab teavitama Euroopa Kohut või Üldkohut kõigist menetlusega seotud asjaoludest, mis võivad mõjutada eelotsusetaotluse esitanud kohtu enda menetlust, ning eelkõige igast hagist või kaebusest loobumisest või põhikohtuasja lahendamisest poolte kokkuleppel ning mis tahes muust asjaolust, mis toob kaasa menetluse lõppemise. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab Euroopa Kohut või Üldkohut teavitama ka võimalikust otsusest, mis on tehtud eelotsusetaotluse peale esitatud kaebuse kohta, ning tagajärgedest, mis selline otsus eelotsusetaotluse jaoks kaasa toob.

Taotluse vorm ja sisu

• Taotlus tuleb sõnastada lihtsalt, selgelt ja täpselt seoses vajadusega see tõlkida, et teised liikmesriigid saaksid oma seisukohti esitada.
• Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 ja Üldkohtu kodukorra artiklis 199 on täpsustatud eelotsusetaotluse sisu, mis peab kaasnema eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustega, mille põhipunktid on kokkuvõtlikult esitatud soovituste lisas. Kui üks või mitu neist nõuetest ei ole täidetud, võivad asjaomased kohtud pidada vajalikuks loobuda eelotsuse küsimuste lahendamise pädevusest või tunnistama eelotsusetaotluse vastuvõetamatuks.
• Eelotsusetaotluse esitanud kohus võib anda lühiülevaate põhikohtuasja poolte peamistest argumentidest. Tuleb siiski märkida, et tõlgitakse ainult eelotsusetaotlus, mitte aga taotluse võimalikke lisasid.
• Eelotsusetaotluse esitanud kohus võib ka märkida lühidalt oma seisukoha esitatud eelotsuse küsimustele antava vastuse suhtes. See seisukoht võib Euroopa Kohtule või Üldkohtule tarvilik olla, eriti juhul, kui tal on palutud taotlus lahendada kiirendatud menetluses või kiirmenetluses.
• Esitatud eelotsuse küsimused peavad olema välja toodud eelotsusetaotluse eraldiseisvas ja selgesti määratletud osas, eelistatavalt selle alguses või lõpus. Küsimused peavad olema iseseisvatena arusaadavad, ilma et oleks vaja viidata taotluse põhjendavale osale.
• Eelotsusetaotlus tuleb esitada Euroopa Kohtule trükitult ning eelotsusetaotluse leheküljed ja lõigud peavad olema nummerdatud.

Isikuandmete kaitse ja eelotsusetaotluse anonüümseks muutmine

• Et tagada kohtuasja menetlemisel Euroopa Kohtus või Üldkohtus isikuandmete optimaalne kaitse, palutakse eelotsusetaotluse esitanud kohtul muuta kohtuasi anonüümseks, asendades taotluses nimetatud füüsiliste isikute nimed näiteks initsiaalide või tähekombinatsioonidega või peites andmed, mis võivad võimaldada neid isikuid tuvastada.

Eelotsusetaotluse edastamine Euroopa Kohtule

• Kõigil taotlustel peab olema kuupäev ja allkiri ning need tuleb saata elektrooniliselt või posti teel Euroopa Kohtu kantseleile Luxembourgis.
• Euroopa Kohus ja Üldkohus soovitavad siseriiklikel kohtutel kasutada rakendust e-Curia.
• Eelotsusetaotlus peab kohtukantseleisse saabuma koos kõigi asjakohaste dokumentide ja kohtuasja lahendamiseks vajalike dokumentidega, eelkõige põhikohtuasja poolte ja nende võimalike esindajate täpsete kontaktandmetega ning põhikohtuasja toimiku või selle koopiaga.

Kohtukulud ja õigusabi

• Eelotsusemenetlus Euroopa Kohtus ja Üldkohtus on tasuta.
• Vajaduse korral otsustab menetlusosaliste kohtukulude üle eelotsusetaotluse esitanud kohus.
• Kui põhikohtuasja poolel puuduvad piisavad rahalised vahendid, võib asjaomane kohus anda talle tasuta õigusabi, et katta tal kohtu menetluses tekkivad kulud, eelkõige esindamisega seotud kulud. Sellist abi võib siiski anda üksnes juhul, kui asjaomane pool ei saa juba abi riigisisesest süsteemist või kui saadav abi ei kata kohtu menetlusega seotud kulusid või katab need ainult osaliselt.

Euroopa Kohtu kantselei roll

• Menetluse vältel peab kohtukantselei eelotsusetaotluse esitanud kohtuga ühendust ja edastab talle koopia kõigist menetlusdokumentidest ning palved esitada täpsustusi.
• Menetluse lõpus saadab kohtukantselei Euroopa Kohtu või Üldkohtu otsuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kohtukantseleid teavitama selle lahendi kohaldamisest ja kohtuasjas tehtud lõplikust otsusest.

Kiirendatud menetlused ja kiirmenetlused

• Nagu Euroopa Kohtu ja Üldkohtu põhikirjas ning kodukorras on ette nähtud, võidakse otsustada, et teatavaid taotlusi tuleks menetleda kiirendatud või kiirmenetluse korras.
• Tähtajad on lühemad. Näiteks on kiirendatud menetluse korral liikmesriikidel vähem aega märkuste esitamiseks.
• Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab põhjendama kiireloomulise menetluse vajadust, tuues välja tavamenetlusega kaasnevad võimalikud ohud.
• Kiirendatud või kiirmenetluse taotlused tuleb saata rakenduse e-Curia või e-posti teel.